Lennuk kandis enne NASA-poolset kasutuselevõttu (1996) nime Clipper Lindbergh, olles ristitud lendur Charles Lindberghi järgi, ja see oli käigus olnud aastast 1977.[3][4] 2007. aastal otsustas NASA lennukile endise nime tagasi anda, tähistamaks sellega 80 aasta möödumist Lindberghi kuulsast lennust üle Atlandi ookeani.[5]
14. mai 2014 vaatlustulemuste põhjal koostatud uurimuses (avaldatud ajakirjas Astronomy and Astrophysics 27. juulil 2015) anti teada, et pärast 40-aastast vaheaega on õnnestunud taas Marsi atmosfäärishapnikku tuvastada. Tulemusteni viis kasutusel olnud ülitundlik spektromeeter GREAT (German Receiver for Astronomy at Terahertz Frequencies) SOFIA pardal.[10][11]
2020. aasta oktoobris andsid NASA teadlased teada, et SOFIA instrumente kasutades on neil õnnestunud Kuu päikesepoolselt küljelt vett leida. Sellekohased vaatlused algasid 31. augustil 2018.[12][13][14]
SOFIA-t kasutati lisaks teadustööle haridusprojektiks "AAA" ("Airborne Astronomy Ambassadors"), mille raames lennutati stratosfääri kümneid väljavalitud haridustöötajatest koosnevaid meeskondi. Projekti eesmärgiks oli astrofüüsika ja NASA tegevuse tutvustamine laiemale ringile.[15]
SOFIA naasis viimaselt vaatluslennult 29. septembri 2022 varahommikul (732. lend).[17][18] Projekti lõpetamise põhjuseks oli SOFIA ülalpidamise liigne kallidus.[19]
Teadlased töötlevad veel paar aastat lendudel kogutud andmeid. 8. detsembril 2022 teatas NASA, et SOFIA ja lennuk säilitatakse ning need paigutatakse Arizona osariigis Tucsonis asuvasse muuseumi.[20]
↑Proudfit, Leslie (21. aprill 2015). "SOFIA Overview". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2023. Vaadatud 24. juulil 2023.